Estonian (Eesti)Finnish (Suomi)English (United Kingdom)Russian (CIS)

Raamatupidamisteenuse sisseostmine – kellele ja millal?

raamatupidamisteenusÜha sagedamini küsivad ettevõtete juhid, kas raamatupidajaid tasub hoida  palgal või on kasulikum raamatupidamine teenusena sisse osta?

Võimatu on anda antud küsimusele ühest vastust, kuid kogemuste põhjal on võimalik öelda, et kindlasti tasuks raamatupidamisteenuste ostmist kaaluda järgmistel juhtudel/ettevõtetel:

• Väikeettevõtted,mille raamatupidamise maht on nii väike, et raamatupidajale pole täiskohaga tööd pakkuda.

• Ettevõtted, mille tegevusmaht kõigub suuresti kuust kuusse. Sellisel juhul tasub raamatupidamise teenuseid pakkuva firmaga kokku leppida tunni- või mahupõhine tasu.

Loe lisa...

Vaata, millised on raamatupidamise 10 alusprintsiipi

strawberryRaamatupidamise seaduse § 16 sätestab raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid. Neid on oluline meeles pidada ja järgida kogu majandusaasta jooksul.

Loe lisa...

Mida võiks või peaks teadma AKTSIASELTSI kohta?

sam-4

1. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja

  1. Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1). Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada aktsiaseltsi aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) registreerimise taotlus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).
  2. Avalduse, asutamis-, ühinemis- ja jagunemislepingu tõestamine notari poolt sisaldab projekti koostamist, õiguslikku konsultatsiooni ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.
  3. Asutamislepingu tõestamisel kontrollib notar kahtluse korral, kas asutajail on õigus lepingus näidatud aadressi kasutada.

Loe lisa...

Kuidas asutada oma äri?

sam-3
"Äritegevuse alustamisel seisavad asutajad küsimuse ees, millist õiguslikku vormi selleks rakendada ning milline on parim viis äriühingu majandustegevuse läbiviimiseks. Pidevalt uuenevat äriseadustikku silmas pidades ei pruugi vastused neile küsimustele täna olla samasugused, nagu need oli aasta või paar tagasi.

Osaühing või aktsiaselts?
Äritegevuseks sobiva õigusliku vormi valikul tuleb asutajatel teha valik eelkõige osaühingu ja aktsiaseltsi vahel. Nende kahe äriühingu juhtimist reguleerivad sätted on äriseadustikus muutnud aina paindlikumaks ning täna ei saa öelda, et suurema asutajate ringi ja mahukamate investeeringute puhul oleks tingimata õigustatud aktsiaseltsi vorm, nagu seda kiputakse üldjuhul arvama. Hetkel Riigikogu menetluses oleva äriseadustiku muutmise eelnõu, mille kavandatud jõustumisaeg on 01.01.2011. a, suurendab veelgi asutajate võimalusi kujundada oma vajadustele vastav osaühing või aktsiaselts.

Mitmed osaühingu ja aktsiaseltsi traditsioonilised eripärad on võimalik põhikirja regulatsiooni kaudu sisuliselt välistada või neid oluliselt vähendada. Näiteks on võimalik oluliselt vähendada juhtimisstruktuuri puudutavaid erisusi. Osaühingule võib põhikirjaga ette näha nõukogu valimise (mis äriseadustiku kohaselt on kohustuslik üksnes aktsiaseltsile, üldjuhul mitte aga osaühingule). Aktsiaseltsi puhul saab aga põhikirjaga nõukogu pädevust oluliselt piirata nii, et pea kõik äritegevusega seotud otsused viiakse juhatuse tasandile ja nõukogu roll on suhteliselt väike. Kui aga asutajad soovivad juhatusse ning nõukogusse kuulumata võimalikult paljudes äriühingu juhtimist puudutavates küsimustes kaasa rääkida, on selleks jätkuvalt sobivaim osaühingu vorm. Osaühingu osanike pädevust on võimalik põhikirjaga soovitud ulatuses laiendada, samas kui aktsiaseltsi puhul saavad aktsionärid otsustada eelkõige ainult seaduses sätestatud küsimusi ning muid küsimusi üksnes juhatuse või nõukogu nõudel.

Loe lisa...

Äriseadustik


ÄRISEADUSTIK1

Vastu võetud 15.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 26-28, 355), jõustunud 1.09.1995. a.

 

Loe lisa...

Ettevõtte arendamiseks

EAS pakub järgmisi ettevõtlustoetusi:sam-15

Eksporditurunduse toetuse eesmärgiks on suurendada eksportivate ettevõtete müügitulu ja arvu  ning kasvatada kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu ekspordi müügitulus. Toetust saab taotleda toote ja teenuse ekspordituru nõuetega vastavusse viimiseks, tootenäidiste ja reklaammaterjali valmistamiseks, brändide väljatöötamiseks, kaubamärgi registreerimiseks sihtturul, sihtturgude 
külastamiseks ja turundusürituste korraldamiseks, messidel osalemiseks ning turu-uuringuteks. Toetuse minimaalne suurus on 150 000 ja maksimaalne 2 500 000 krooni projekti kohta. Finantseeritakse kuni 50% tehtud abikõlblikest kuludest.

Alates 14.oktoobrist 2009  EASile meetme raames esitatud taotluste osas antakse senise vähese tähtsusega abi asemel ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antavat abi. Abi liigi muutuse põhjuseks on soodsam piirmäär, mis võimaldab anda abi ühele ettevõtjale 3 aasta jooksul senise 200 000 EUR asemel kokku 500 000 EUR.

Loe lisa...

Ettevõtlusega alustamiseks

Alustaval ettevõtjal on võimalik taotleda EAS-i kaudu järgmisi toetusi:peas
Stardilaen on mõeldud alustavatele ettevõtjatele ettevõtte käivitamise või arendamise finantseerimiseks.  Stardilaen võimaldab ettevõtjal maandada ettevõtluse ja laenuga seotud riske, kuna laenu võtmisel tuleb võrreldes tavalaenuga riskida vähem oma isikliku varaga.
Stardi- ja kasvutoetus on mõeldud alustavatele ettevõtjatele ettevõtte käivitamise ja arendamisega seotud investeeringuteks.

Loe lisa...

Näpunäiteid väikeettevõtte juhile

sam-6Osaniku ja osaühingu majandustehingute segiajamisel tekivad mitmesugused probleemid. Kuidas väikeettevõtte tulusid-kulusid õigesti arvestada selgitame selles postituses.

Väikeettevõttes tuleb sageli ette, et üks ja sama isik on samal ajal nii ettevõtte osanik, juhataja kui ka töötaja. Tihti on need firmad registreeritud omaniku kodusel aadressil. Tegemist võib olla eriteenuse (nt IT-teenused) pakkumisega, milleks ei olegi eraldi ruume vaja, või ka alustava väiketootmisega.

Viimase näiteks sobib kulude kokkuhoiu eesmärgil osaniku eramu keldrikorrusele sisse seatud töökoda, kus isa ja poeg mööblit valmistavad. Seega on osa eramu kuludest osaniku isiklikud kulud, osa aga ettevõtte kulud. Artiklis vaatleme selliste kulude osaühingu raamatupidamises kajastamisega tekkivaid probleeme raamatupidamislikust aspektist. Selguse ja lihtsuse huvides nimetame neid kulusid kodukontori kuludeks, kuigi mõnikord võib tegemist olla tootmiskuludega.

Tähele tuleb panna, et osaühingu moodustamisel tekib uus isik – juriidiline isik, mis on n-ö kunstlik isik.

Loe lisa...

Veel artikleid...

Lehekülg 1 / 2

Algus
Eelmine
1
2
Järgmine
Lõpp

Ettevõtluse ABC

Selles Ettevõtluse ABC minikursuses saad teada kuidas luua lihtsalt ja kiirelt oma firma ja kuidas toimub ettevõtte raamatupidamine.
Sinu e-mail on 100% kaitstud